| |
Korduma kippuvad küsimused kontratseptsiooni kohta »
Korduma kippuvad küsimused barjäärimeetodite kohta »
Kondoomid »
Pessaar või väike emakakaela kate koos spermitsiidiga »
Levinumad küsimused hormonaalsete meetodite kohta »
Pillid »
Emakasisene süsteem (ESS e. hormoonspiraal) »
Emakasisene vahend (ESV e. spiraal) »
Implantaat »
Süstitavad hormonaalsed vahendid »
Rasestumisvastane plaaster »
Rasestumisvastane rõngas »
Hädaabi pillid »
Korduma kippuvad küsimused kontratseptsiooni kohta
Milleks rasestumisvastaseid vahendeid kasutada?
Aktiivset suguelu elavatel naistel, kes ei kasuta ühtegi rasestumisvastast vahendit, on rasestumise tõenäosus ühe aasta sees 85% (olenevalt vanusest ja vahekordade sagedusest).1 Kõigist rasestunud naistest moodustavad enam kui veerandi need, kelle rasedus ei olnud planeeritud või kes otsustavad abordi kasuks.2 Rasestumisvastase vahendi kasutamine vähendab juhuliku rasestumise tõenäosust märkimisväärselt.
Rasestumivastaseid vahendeid kasutatakse mitmel põhjusel:
- kui on otsustatud, et ei soovita lapsi saada või kui, siis millalgi hiljem,
- kui soovitakse laste sündi ajastada,
- kui planeeritud lapsed on sünnitatud ning soovitakse end kaitsta järgneva rasestumise eest.
Rasestumisvastase vahendi valimine on isiklik otsus ning selle tegemisel peaksid olema teadlik kõigist valikutest. Meil kõigil on tervislikust seisundist ning seksuaalsetest, moraalsetest ja reproduktiivsetest vajadustest lähtuvalt erinevad soovid, mistõttu võime eelistada ühele rasestumisvastasele vahendile mõnda teist.
Kas on aegu, mil peaks olema eriti ettevaatlik?
Munaraku viljastamiseks on iga kuu vaid üks 12 kuni 24-tunnine ajavahemik, mida tuntakse ovulatsiooni nime all. Rasestumise tõenäosus on suurem viie päeva jooksul enne ovulatsiooni ja päev pärast ovulatsiooni. Seda seetõttu, et seemnerakud on naise kehas elamisvõimelised kuni viis päeva, nii et isegi juhul kui vahekorras ollakse neli päeva enne ovulatsiooni, võib naise kehas olla munaraku vabanemise ajal seemnerakke, mis võivad munaraku viljastada. Kui paar ei kasuta rasestumisvastaseid vahendeid, kuid soovib siiski rasedust vältida, ei tohiks sellel ajavahemikul vahekorras olla. Viljakate päevade väljaarvutamine on füsioloogiline rasestumisest hoidumise meetod. Tuleks siiski meeles pidada, et see ei ole kuigi usaldusväärne pereplaneerimise viis. Ovulatsiooni ajastamine võib olla keeruline, kuna see ei pruugi toimuda iga kuu samal ajal.
Kuidas võrrelda rasestumisvastaste vahendite tõhusust?
Mõned kontratseptiivid on usaldusväärsemad kui teised ning sinu valik mõjutab rasestumise tõenäosust.
Pearli indeks, mis on nime saanud Raymond Pearli järgi, kes selle 1933. a. esimesena kasutusele võttis, on kõige levinum kliinilistes uuringutes kasutatav rasestumisvastase meetodi tõhususe mõõtmise tehnika. Tavaliselt määratakse rasestumisvastaste vahendite uuringutes kaks erinevat Pearli indeksit:
- tavapärase kasutuse indeks, mis peegeldab raseduste esinemissagedust inimestel, kes ei kasuta oma rasestumisvastast vahendit järjepidevalt või eksivad vahel kasutusjuhendi vastu,
- täiusliku kasutamise indeks, mis peegeldab raseduste esinemissagedust neil, kes kasutavad vahendit järjepidevalt ja alati vastavalt kasutusjuhendile.
Mis põhjustab vahendi ebaõnnestumist?
Mõne rasestumisvastase vahendi kasutamisel esineb rasedust tihedamini kui teiste vahendite puhul. Sellel on mitmeid põhjuseid – enamasti ei kasutata vahendit õigesti või mõistetakse kasutusjuhendit valesti. Seetõttu on väga oluline mõista valitud rasestumisvastase vahendi toimemehhanisme ja kasutusjuhiseid. Kui teil on kahtlusi vahendi õige kasutamise osas, siis küsige nõu oma arstilt ».
Korduma kippuvad küsimused barjäärimeetodite kohta
Kondoomid
Kas kondoomid kaitsevad HIV ja teiste sugulisel teel levivate haiguste eest?
Jah, kuid ainult siis, kui neid kasutatakse õigesti.
Kuidas kondoome kontrollitakse?
Nii ravimiametid kui kondoomitootjad viivad läbi rea teste, mille hulka kuuluvad elektrooniline testimine, lekkekontroll veega, purunemise test ja tugevuse kontroll.
Kuidas kontrollida, kas kondoom on kasutamiseks ohutu?
Kontrolli, et kondoomide kasutustähtaeg ei ole möödunud ning kondoomi pakendil on FDA, ISO, CE või British Standard Kite Mark märgistus. Vaadake, et kondoomide säilitustingimusi oleks järgitud.
Kui suur on rasestumise tõenäosus kondoomi kasutades?
Uuringutes on näidatud, et õigel kasutamisel on kondoomide tõhusus 93% (aastas rasestub 70 naist 1000st).3-8
Kui naiste kondoomi kasutatakse õigesti, on selle tõhusus 95% (aastas rasestub 50 naist 1000st).9
Kui tõhusat rasestumisvastast kaitset kondoomid pakuvad? Kui suur on rasestumise oht siis, kui kondoom puruneb?
Õigel kasutamisel (kondoom ei purune) võivad kondoomid olla väga tõhusad nii raseduse kui sugulisel teel levivate haiguste ennetamisel. Kui kondoom läheb katki ja teist rasestumisvastast vahendit nagu nt pille ei kasutata, võib naine rasestuda ja kaaluda tuleks hädaabi pilli kasutamist. Kondoomi purunemisel on ka oht nakatuda sugulisel teel levivasse haigusesse.
Kas kondoome tehakse erinevates suurustes?
Saadaval on nii erinevas pikkuses kui laiuses kondoome ning erinevad firmad toodavad erinevaid suurusi. Standardset kondoomi pikkust ei ole, kuigi naturaalsest kummist valmistatud kondoomid venivad vajadusel alati mehe jäigastunud suguti mahutamiseks. Ka kondoomide laius võib varieeruda. Mõned kondoomid on veidi kitsamad ja liibuvad tihedamalt suguti ümber, teised on jälle veidi laiemad.
Kas kaks kondoomi on rasestumise ennetamise seisukohast parem kui üks?
Kahe kondoomi üheaegne kasutamine (nii kahe meeste kondoomi kui meeste ja naiste kondoomi samaaegne kasutamine) ei ole hea mõte, kuna hõõrdumise tulemusena võivad mõlemad või üks kondoomidest puruneda. Kui sa soovid rasestumisvastast lisakaitset ja muretsed kondoomi võimaliku purunemise pärast, on parem kasutada mõnda teist rasestumisvastast vahendit. Nt tagab rasestumisvastaste pillide kasutamine koos kondoomiga kahekordse kaitse rasestumise eest ja lisaks kaitse STLH nakatumise eest.
Kas kondoomi on võimalik kasutada ka vee all?
Kui sa kavatsed kasutada kondoomi vee all, pead kondoomi peale panema kindlasti enne vette minekut. Kui vesi sisaldab selliseid kemikaale nagu kloor või lisandeid nagu seep, vanniõli või vannivaht, võivad need lateksit kahjustada.
Milline on parim koht kondoomide hankimiseks?
See oleneb sellest, kus riigis sa elad. Enamikus riikides on kondoome võimalik osta apteekidest ja supermarketitest. Kondoomid on kättesaadavad ka pereplaneerimiskliinikutest ja mõnedelt arstidelt.
Kas meeste või naiste kondoomi kasutamine vähendab naudingut?
Mõned inimesed leiavad, et kondoomid takistavad spontaansust ja vähendavad tundlikkust, kuid kui oled harjunud nende õige pealepanemise viisiga, võib nende kasutamine olla lõbus.
Kas naiste kondoome on keerulisem kasutada kui meeste kondoome?
Nagu enamike barjäärimeetodite puhul võib selle meetodi õige kasutamine nõuda veidi harjutamist. Kui tead, kuidas naiste kondoomi kasutada, ei tohiks see keeruline olla.
Kas naiste kondoomi kasutamisega kaasneb suur segadus?
Naiste kondoom toimib sarnaselt meeste kondoomile. Seemnepurske järgselt koguneb sperma kotikesse. Kui kondoomi õigesti kasutada, siis ei tohiks sperma kuskile voolata.
Pessaar või väike emakakaela kate koos spermitsiidiga
Mis juhtub, kui ma kogemata neelan väikese koguse spermitsiidi?
Spermitsiididel on tavaliselt ebameeldiv maitse, kuid enamasti need tervist ei kahjusta. Sellegi poolest on soovitatav vältida suuremate koguste allaneelamist. Kui tunned ennast pärast spermitsiidi allaneelamist haigena, pöördu nõu saamiseks tervishoiutöötaja poole.
Kuidas spermitsiidid toimivad?
Spermitsiidid sisaldavad aineid, mis tapavad seemnerakke. Mõned spermitsiidid moodustavad tiheda vahu või lima, mis blokeerib emakakaela ja toimib seemnerakkude liikumist takistava barjäärina. Spermitsiide on saadaval vahuna, tupekuulikeste või -tablettidena, kreemina, želeena või käsnana. Üksi kasutades ei ole spermitsiidid piisavalt tõhusad ning neid tuleks kasutada koos barjäärimeetodiga nagu pessaar või väike emakakaela kate.
Kuidas valitakse välja sobiv pessaari suurus?
Pessaari sobitamiseks peab arst või väljaõppinud tervishoiutöötaja teostama vaagnauuringu. Pessaare toodetakse erinevas suuruses ja erineva rõngatüübiga. Suurused ulatuvad 50 mm kuni 105 mm. Pessaari servas on kas sirge või spiraalne vedru. Enamikule naistest sobib 60 kuni 85 mm diameetriga pessaar. Kõigepealt hinnatakse sobiva pessaari suurust tupe pikkuse kliinilise määramise kaudu. Seejärel proovitakse väiksemaid või suuremaid suurusi, kuni leitakse sobiv. Kõigile naistele tuleb proovis paigaldada just sellist tüüpi metallrõngaga pessaar, mida naine ka hiljem kasutama hakkab, sest rõnga tüüp võib mõjutada pessaari istuvust ja paigaldamise lihtsust. Pessaar peaks liibuma tupe ülemise osa seinte vastu. Naine võiks pessaari paigaldamist harjutada arsti järelvalve all ning arst peaks kontrollima, kas pessaari metallrõngas on tupes õiges asendis. Pessaari sobitust on kõige parem läbi viia täis põiega, et kasutaja saaks kontrollida, et valitud rõngatüübiga on urineerimine kerge. Pärast sünnitust, vaagna lõikust, aborti või suurt kehakaalu muutust võib olla vajalik muuta pessaari suurust.
Kuidas valitakse välja väikese emakakaela katte sobiv suurus?
Tervishoiutöötaja peab läbi viima vaagnauuringu, et teha kindlaks emaka ja emakakaela asend ja suurus. Optimaalse istuvuse tagamiseks tuleb proovida kahte või enamat erinevas suuruses emakakaela katet. Liige tihedalt liibuv emakakaela kate võib traumeerida emakakaela ning liiga väike kate võib tõenäolisemalt paigast nihkuda ning mitte tagada kindlat kaitset. Sobiva suurusega emakakaela kate tekitab vaakumi ning kate ei saa ümber pöörduda.
Kas pessaar võib kinni jääda või ära kaduda?
Ei ole mingit põhjust, miks peaks pessaar ära kaduma või kinni jääma. Arst valib just sulle sobiva suurusega pessaari. Pessaari sobitamisel võiksid arsti juuresolekul harjutada selle paigaldamist ja eemaldamist. Iga kuue kuu tagant tuleb pessaari sobivust arsti juures kontrollida, et teha kindlaks, kas see on veel paraja suurusega.
Kas pessaar tuleb eemaldada kohe pärast vahekorda?
Pessaari ei tohi eemaldada varem kui 6 tundi pärast vahekorda ning selle võib paigale jätta kuni 24 tunniks pärast suguühet. Kui selle aja jooksul ollakse uuesti vahekorras, tuleb iga kord lisada ka spermitsiidi. Kui vajatakse rohkem spermitsiidi, tuleb pessaar jätta oma kohale ja asetada spermitsiid tuppe.
Mis saab siis, kui ma soovin spontaanselt seksida?
Pessaari võib sisestada vahetult enne või kuni 6 tundi enne vahekorda. Mõnede inimeste meelest segab see spontaansust.
Levinumad küsimused hormonaalsete meetodite kohta
Pillid
Kas kõik pillid on ühesugused?
Ei. Saadaval on ligikaudu 30 erinevat nimetust pille, mis on kõik veidi erinevad.
Mida pillid sisaldavad?
Pillid jagunevad laias laastus kahte rühma. Ühed sisaldavad kahte tüüpi hormoone – östrogeeni ja progestageeni – ning teised ainult progestageeni. Raseduse ajal toodab keha uute munarakkude vabanemise takistamiseks neid hormoone ise. Kombineeritud pill matkib seda toimemehhanismi, nii et hoolimata sellest, et sa ei ole rase, ovulatsiooni ei toimu. Lisaks muutub emakakaela lima tihkemaks, takistades sperma läbipääsemist. Ainult progestageeni sisaldava pilli toime seisneb emakakaela lima paksendamises. Mõnel naisel võivad need pillid ennetada ka ovulatsiooni.
Kas pillid põhjustavad kõrvaltoimeid või kujutavad ohtu tervisele?
Pille on ohutult kasutatud juba 1960ndatest aastatest saadik ning kõrvaltoimeid esineb harva. Mõnedel naistel võib pillide kasutamise alustamisel esineda kergeid kõrvaltoimeid, kuid tavaliselt taanduvad need 12 nädalaga. Kõrvaltoimete hulka võivad kuuluda menstruatsioonidevaheline veritsus, peavalud ja rindade tundlikkus. Mõned kombineeritud pillid on kõrgema östrogeenisisaldusega. Kui sa kasutad selliseid pille ning sul esineb kõrvaltoimeid, võib abi olla pillide vahetamisest madala östrogeenisisaldusega pillide vastu. Küsi nõu oma arstilt. Ka pillides sisladuvad progestageenid on erinevad, nii et jällegi tasub arstiga arutada erinevaid võimalusi. Erinevatele naistele sobivad erinevad pillid.
Väga harvadel juhtudel võib pille kasutavatel naistel esineda tromboosi. Tromboosi risk sõltub mitmest asjaolust, sealhulgas tromboosi varasemast esinemisest lähisugulastel, vanusest ja kehakaalust ning risk kasvab, kui korraga esineb mitu riskifaktorit. Pillidega seostatud tromboosirisk on väiksem rasedusega seotud tromboosiohust ning risk varieerub olenevalt kasutatava rasestumisvastase pilli tüübist.10 Kui sinul või sinu pereliikmetel on varem esinenud tromboosi või vereringe haigusi, teavita sellest kindlasti oma arsti, kuna pillid ei pruugi sulle sobida.
Arsti tuleb samuti informeerida sellest, kui sa suitsetad, põed suhkurtõbe või sul on kõrge vererõhk, kuna nendel juhtudel on sarnaselt tõsise ülekaalulisuse ja liikumisvõimetusega (nt ratastooli kasutajad) samuti suurem risk tromboosi tekkeks.10
Kui sul esineb ükskõik milline järgnevatest sümptomitest, võta koheselt ühendust oma arstiga:
- sääremarja tugev valu ja paistetus ühel jalal,
- tugev valu rinnus ja hingamisraskused,
- tugev kõhuvalu,
- tugev ja pikaajaline peavalu – eriti juhul, kui sul pole varem migreeni esinenud,
- nägemise kaotus või nõrkus ühes kehapooles,
- naha ja silmavalgete kollasus (ikterus).
Kuigi need sümptomid on murettekitavad, tuleb rõhutada, et need esinevad väga harva ning enamikel pille kasutavatel naistel neid ei teki.
Pillide kasutamisega kaasneb rinnavähi riski tõus, kuid risk on väga madal ja taastub normaalsele tasemele kümne aasta jooksul pärast pillide kasutamise lõpetamist.11
Kas pillide võtmisest on tervisele ka mingit lisakasu?
Jah. Lisaks lühiajalistele kasudele nagu regulaarsemad, väiksema verehulgaga ja vähem valulikud menstruatsioonid, vähendavad pillid teadaolevalt emaka limaskesta ja munasarja vähi riski vastavalt kuni 20% ja 50%.10
Kui usaldusväärsed on pillid?
Pillid on ühed kõige usaldusväärsematest rasestumisvastastest meetoditest, mis tagavad õige kasutamise korral väga tõhusa kaitse raseduse eest.
Kas on olemas kasulike lisaomadustega pille?
Mõned pillid võivad parandada naha ja juuste väljanägemist, teised leevendavad aknet, PMSi sümptomeid ja tsüklilist kõhupuhitust.
Kas pillide kasutamises peaks tegema pause?
Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et pillid avaldaksid pikemas perspektiivis mõju viljakusele või et pillide kasutamises tuleks teha pause.
Mida teha, kui mulle ei meeldi need pillid, mida ma kasutan? Kas ma saan pille vahetada?
Saadaval on mitmeid erinevaid pille, mis on kõik veidi erinevad. Kui sa leiad, et sulle ei sobi need pillid, mida sa praegu kasutad, võid valida endale mõned teised. Pea siiski meeles, et tavaliselt võtab kehal uute pillidega harjumine aega paar kuud ning liiga tihe pillide vahetamine ei võimaldagi sul endale sobivaid pille leida. Küsi nõu oma arstilt.
Kas pillide retsepti saamiseks pean ma minema arsti juurde?
Pillide retsepti võib välja kirjutada naistearst või sinu perearst.
Kuidas pillide kasutamist alustada?
Tavaliselt tuleb pillide võtmist alustada menstruatsiooni esimesel päeval. Nii toimimisel tekib rasestumisvastane kaitse juba esimesest päevast. Alustada võib ka menstruatsiooni teisel kuni viiendal päeval, kuid sellisel juhul tuleb seitsme päeva jooksul kasutada rasestumisest hoidumiseks lisaks kondoomi.
Kas pille tuleb võtta iga päev?
See oleneb pilli tüübist. Pillid toimivad 28-päevaste tsüklite kaupa, kuhu on kaasa arvatud tabletivaba või platseebotableti intervall, mis tähendab seda, et iga tsükli kohta kasutatakse ära üks pakend. Osade pillide puhul tuleb tabletti võtta igal tsükli päeval. Teiste pillide puhul võetakse pille järjest 21 või 24 päeva, millele järgneb vastavalt kas 7-päevane või 4-päevane tabletivaba või platseebotableti (ei sisalda hormooni) intervall. Rasestumisvastane kaitse säilib ka tabletivaba või platseebotableti intervalli ajal. Sellel ajal esineb ka menstruatsioonilaadne veritsus.
Kas tabletivaba intervalli ajal on ohutu vahekorras olla?
Kui oled eelnevalt korralikult pille võtnud, siis jah. Kui sa oled tabletivabal perioodil vahekorras, siis jälgi, et sa alustad uue pakendiga õigel ajal ning järgi tablettide võtmise juhiseid.
Kas pillide kasutamine mõjutab menstruatsioone?
Tavaliselt muudavad pillid menstruatsioonid korrapärasemaks, lühemaks ja vähem valulikuks ning vähendavad erituva vere hulka.
Kas pille tuleb võtta iga päev samal ajal?
Jah. Sa ise valid, kas soovid võtta pille hommikul või õhtul, kuid paika tuleb panna regulaarne ajakava. Kui sa unustad pilli võtta, siis enamike pillide puhul säilib rasestumisvastane kaitse kuni 12 tundi. Siiski ei ole pilli tihe hilisem võtmine mõistlik. Ainult progestageeni sisaldavate pillide puhul võib tableti võtmisega hilineda kuni kolm tundi.
Ma unustasin tabletti võtta / ma oksendasin / mul oli kõhulahtisus? Mida teha?
Sisesta siia vahelejäänud pilli testi WCD märgistatud versioon järgnevalt veebilehelt:
http://www.yasminelle.com/scripts/en/
1aboutthepill/index.php
Ma võtan antibiootikume. Kuidas need pille mõjutavad?
Mõned antibiootikumid ja retseptiravimid võivad vähendada pillide toimet. Alati kui arst kirjutab sulle välja uue rohu, ütle talle, et sa kasutad pille.
Kuidas kaitsta ennast sugulisel teel levivate haiguste eest?
Pillid ei kaitse sind sugulisel teel levivate haiguste eest. Kui sa ei ole oma partneri seksuaalses tervises kindel, tuleb pillidele lisaks kasutada ka kondoomi.
Kas pillid tõstavad kehakaalu?
Kuigi mõnede pille kasutavate naiste sõnul on pillid tõstnud nende kehakaalu, on kehakaalu tõusu seotus pillidega väga küsitav. Sellegi poolest võivad mõned pillid kasutamise alustamisel vedelikupeetusest tingituna kehakaalu suurendada. Tänapäeval on saadaval kaasaegsed pillid, mis aitavad vedelikupeetust teatud määral ära hoida.
Pillide kasutamise esimesel kolmel kuul võib esineda ka söögiisu tõusu ning loomulikult on nii, et mida enam sa sööd, seda enam võid kaalus juurde võtta. Jälgi oma toidusedelit, et kaal ei tõuseks.
Kas pillid tekitavad vistrikke?
Tegelikult võivad mõned kaasaegsed pillid naha hoopis korda teha. Konsulteeri arstiga, millised pillid aitavad naha ebapuhtusi või isegi aknet leevendada. Mõnedel naistel võivad pillid siiski ka vistrikke tekitada. Sellisel juhul rääkige oma arstiga. Kuna saadaval on üle 30 nimetuse pille, leiate nende hulgast kindlasti endale sobivaima.
Kas pillid tekitavad iiveldust?
Mõnel naisel esineb pillide kasutamise ajal iiveldust, kuid tänapäeval on saadaval nii palju erinevaid pille, sealhulgas kaasaegseid madaladoosilisi preparaate, et nende hulgast peaksid kõik naised endale sobiva leidma.
Kas pillide kasutamises tuleks paari aasta tagant teha paus, et lasta kehal taastuda?
Teaduslikku põhjendust ega tõendeid sellise vajaduse kohta ei ole. Üldiselt soovitavad arstid pärast 15-aastast pillide kasutamist või 35ndal eluaastal vaadata üle oma rasestumisvastased vajadused, kuid paljud naised jätkavad pillide kasutamist kuni menopausini.
Kas pikaajaline pillide kasutamine vähendab lapse saamise võimet?
Ulatuslikes uuringutes ei ole leitud mingeid tõendeid selle kohta, et pikaajaline pillide kasutamine kahjustaks pikemas perspektiivis naise rasestumise võimet.
Kas pillide võtmist on keeruline meeles pidada?
Ürita teha pillivõtmisest rutiin, et seda oleks kergem meeles pidada. Kui sa oled hajameelne, siis võid eelistada pille, mida tuleb võtta iga päev. Nende pillide puhul ei jäeta kahe pakendi vahele 7-päevast tabletivaba pausi. Nii on kindla rutiini väljakujundamine kergem.
Emakasisene süsteem (ESS e. hormoonspiraal)
Kas ESSi paigaldamine on valus?
Enamus naistest talub ESSi paigaldamist hästi. Enne süsteemi paigaldamist võib emakakaelale teha kohaliku tuimestuse. Mõnel naisel võib paigaldamise järgselt esineda valu või peapööritustunnet, kuid pärast lühikest puhkust need nähud tavaliselt mööduvad.
Mis on vahet ESV-l ja ESS-l?
ESV on vase või muude metallidega kaetud väike T-kujuline vahend, mis paigaldatakse emakaõõnde. ESS koosneb kahest osisest: plastikust T-kujulisest vahendist ja progestageenhormooni sisaldavast silindrist, millest vabaneb aeglaselt hormooni. ESV ja ESS erinevad üksteisest nii omaduste kui toimemehhanismi poolest. Seetõttu peavad arst ja patsient koos otsustama, kumb variant inimesele paremini sobib.
Kas ESSi saab kasutada hädaabi rasestumisvastase vahendina?
ESSi kasutamist hädaabi kontratseptiivina ei ole uuritud.
Kas ESS võib välja tulla või emakasse kinni jääda?
ESSi paigaldab väljaõppinud tervishoiutöötaja, kes järgib vajalikke juhiseid ESSi õige paiknemise kindlustamiseks. Vahetevahel võivad emaka lihaste kokkutõmbed menstruatsiooni ajal ESSi paigast nihutada või selle väljutada. Väga harvadel juhtudel võib ESS mulgustada emaka seina. Kui ESSi kasutajal esineb ebaharilik veritsus, valu või ebamugavustunne, tuleb esimesel võimalusel võtta ühendust arstiga.
Kas ESS on vahekorra ajal tuntav?
Kumbki partner ei tohiks vahekorra ajal ESSi tunda. Kui te siiski tunnete ESSi, peaksite vältima vahekordi seni, kuni arst on veendunud, et ESS on õiges asendis.
Kas ESSi kasutamise ajal on ohutu kasutada tampoone?
Soovitatav on kasutada hügieenisidemeid. Tampoonide kasutamisel tuleb neid tihemini ning ettevaatlikult vahetada, et mitte tõmmata ESSi niitidest.
Kas pärast ESSi paigaldamist esineb veritsust?
ESSist vabaneva hormooni mõjul jääb emaka limaskest väga õhukeseks. Sellest tulenevalt võivad menstruatsioonid muutuda kas lühemaks või pikemaks, erituva vere hulk võib väheneda või suureneda ning veritsused võivad ka sootuks lakata. Esimestel kuudel pärast ESSi paigaldamist, kui emaka limaskest ei ole veel täielikult õhenenud, võib naistel esineda määrimist. See möödub tavaliselt paari kuuga. Kui määrimine jätkub, tuleb pöörduda oma arsti poole, kes kontrollib selle põhjuseid.
Kas ESSis sisalduvad hormoonid mõjutavad menstruatsioone?
Paljud naised leiavad, et pärast ESSi paigaldamist muutuvad nende menstruatsioonid vähem vererohkeks ja vähem valulikuks. Mõnel naisel võivad menstruatsioonid üldse lakata.
Kas ESSi paigaldamine enam kui viieks aastaks on ohutu?
ESSi võib paigaldada kuni viieks aastaks. Pärast selle aja möödumist tuleb vana ESS asendada uuega. Arvestada tuleb ESSi tootja soovitustega. Kui see rasestumisvastane meetod sulle sobib ja sa soovid ka edaspidi kasutada pikaajalist rasestumisvastast vahendit, siis võid pöörduda antud meetodiga jätkamise arutamiseks oma arsti poole.
Emakasisene vahend (ESV e. spiraal)
Kas ESV paigaldamine on valulik protseduur?
Enamus naistest talub ESV paigaldamist hästi. Enne vahendi paigaldamist võib emakakaelale teha kohaliku tuimestuse. Mõnel naisel võib paigaldamise järgselt esineda valu või peapööritustunnet, mis pärast lühikest puhkust tavaliselt möödub.
Kas ESVd saab kasutada hädaabikontratseptiivina?
ESVd on võimalik kasutada hädaabikontratseptiivina. ESV tuleb paigaldada 5 kuni 8 päeva jooksul (ideaalselt 120 tunni jooksul) pärast kaitsmata vahekorda. Paigaldamisprotseduurist lähtuvalt ei sobi ESV regulaarseks rasestumisvastaseks hädaabivahendiks.
Kas ESV võib välja tulla või emakasse kinni jääda?
ESV paigaldab väljaõppinud tervishoiutöötaja, kes järgib vajalikke juhiseid ESV õige paiknemise kindlustamiseks. Aeg-ajalt võivad emaka lihaste kokkutõmbed menstruatsiooni ajal ESV paigast nihutada või selle väljutada. Väga harvadel juhtudel võib ESV mulgustada emaka seina. Kui ESV kasutajal esineb ebaharilik veritsus, valu või ebamugavustunne, tuleb esimesel võimalusel võtta ühendust oma arstiga.
Kas ESV on vahekorra ajal tuntav?
Kumbki partner ei tohiks vahekorra ajal ESVd tunda. Kui te siiski tunnete ESVd, peaksite vältima vahekordi seni, kuni arst on veendunud, et vahend on õiges asendis.
Kas pärast ESV paigaldamist on ohutu kasutada tampoone?
Soovitatav on kasutada hügieenisidemeid. Tampoonide kasutamisel tuleb neid tihemini ning ettevaatlikult vahetada, et mitte tõmmata ESV niitidest.
Kas mul esineb veritsust pärast ESV paigaldamist?
Emakasisese vahendi kasutajatel esineb sagedamini igakuiselt erituva verekoguse suurenemist kui mittekasutajatel. See on enamasti põhjustatud menstruatsiooni kestuse pikenemisest ja erituva verehulga suurenemisest, kuid võib olla tingitud ka ebaregulaarsetest veritsustest ja menstruatsioonidevahelisest määrimisest.
Kas ESV mõjutab menstruatsioone?
ESVd kasutavatel naistel võivad menstruatsioonid muutuda vererohkemaks ja kesta kauem.
Kui kauaks on ESV ohutu paigaldada?
Olenevalt vahendi tüübist võib ESV paigaldada kolmeks kuni kümneks aastaks. Pärast kasutusaja lõppu tuleb vahend asendada uuega. Kui see rasestumisvastane meetod sulle sobib ja sa soovid ka edaspidi kasutada pikaajalist rasestumisvastast vahendit, siis pöördu antud meetodiga jätkamise arutamiseks oma arsti poole.
Implantaat
Miks tuleb implantaat kolme aasta möödudes asendada?
Implantaat sisaldab progestageeni reservuaari, millest kolmeaastase perioodi jooksul eritub aeglaselt hormooni. Kolme aasta pärast tuleb implantaat vahetada, kuna hormoonireservuaar saab tühjaks.
Kas seda on väljastpool näha või tunda?
Implantaat on peenikese tiku suurune ning tavaliselt paigaldatakse see vasaku õlavarre naha alla. Katsumisel on implantaati tunda, kuid see ei ole eriti nähtav. Kui implantaadi on paigaldanud väljaõppinud tervishoiutöötaja, siis jääb implantaadi paigaldamise kohale vaid väike, peaaegu märkamatu arm.
Kas spordi tegemine on ohutu või võib implantaat treenimise tulemusena paigast liikuda?
Implantaadi paigast nihkumine on ka intensiivse treeningu korral väga harv juhus ning see ei ole tõsine. Kui implantaati ei ole tavapärases kohas tunda, võta ühendust oma arstiga, kes kontrollib selle paiknemist ning vajadusel liigutab implantaadi õigele kohale.
Kas hormoonid mõjutavad menstruatsioone?
Paljudel naistel muutuvad menstruatsioonid vähem vererohkeks ja vähem valulikuks. Esialgu võib esineda ebaregulaarseid veritsusi, kuid paari kuuga peaksid need mööduma.
Kas implantaadi paigaldamine on valulik protseduur?
Kuna kasutatakse kohalikku tuimestust, on valu minimaalne ning protseduur võtab aega vaid paar minutit. Protseduuri järgselt võib esineda “sinikaid” või valu.
Kas implantaadi eemaldamine on lihtne, kui ma ei soovi seda enam kasutada?
Jah, implantaadi võib eemaldada igal ajal, kuid seda peab tegema väljaõppinud professionaal.
Süstitavad hormonaalsed vahendid
Kas süsti saamiseks tuleb minna haiglasse?
Süsti peab tegema tervishoiutöötaja. Olenevalt sinu elukohast võib süsti saamiseks pöörduda oma arsti poole või pereplaneerimiskliinikusse.
Kas ma jään rasedaks, kui süst jääb vahele?
Olenevalt süsti tüübist tuleb süstida iga kahe või kolme kuu tagant. Süstitud hormooniannusest jätkub vaid 8 kuni 12 nädalaks, nii et kui süst jääb vahele, ei ole sa enam raseduse eest kaitstud.
Mitu süsti võib teha?
Kui sa elad aktiivset suguelu ja ei soovi hetkel lapsi saada, võid süstitava vahendiga jätkata nii kaua, kui soovid, eeldusel, et meetod sulle sobib ning sa käid regulaarselt arsti juures kontrollis.
Kas süstitavad vahendid mõjutavad pikemas perspektiivis viljastumisvõimet?
Pärast süstitava vahendi kasutamise lõpetamist võib olenevalt vahendist viljakuse ja menstruatsioonide taastumine võtta aega kuni aasta.
Kas süstid tõstavad kehakaalu?
Süstitava vahendi kasutamisega võib mõnel naisel kaasneda kehakaalu tõus. Sellisel juhul konsulteerige oma arstiga. Võimalik, et teile sobib paremini mõni muu hormonaalne rasestumisvastane vahend.
Rasestumisvastane plaaster
Kas nahalt eemaldunud plaaster tuleb asendada uuega? Kas ma võin rasedaks jääda, kui plaaster ära tuleb?
Plaaster on välja töötatud nii, et see püsiks nahal terve nädala. Kui plaaster peaks siiski nahalt lahti tulema, tuleb see esimesel võimalusel uuega asendada. Kui uut plaastrit ei asetata nahale 24 tunni jooksul, siis rasestumisvastane kaitse langeb. Kui 24 tunni jooksul ei ole plaastrit asendatud, tuleb järgneva 7 päeva jooksul kasutada lisaks mõnda teist rasestumisvastast vahendit.
Kas plaaster võib duši all nahalt lahti tulla?
Plaaster on hästi kleepuv ning eemaldub harva. Plaastriga võib käia duši all, ujumas ja teha sporti. Plaaster tuleb paigaldada kuivale, puhtale nahale ning juba kinnitunud plaastri piirkonnas peaks plaastri hea püsivuse tagamiseks vältima kreemide ja emulsioonide kasutamist.
Plaastrist vabaneb vereringesse östrogeeni ja progestageeni. Plaastrit tuleb vahetada iga nädal samal nädalapäeval. Neljas nädal on plaastrivaba ning siis algab menstruatsioon. Plaastreid tuleb vahetada seetõttu, et tagada piisava koguse hormoonide vabanemine vereringesse. Iga plaaster sisaldab vaid teatud annuse hormone. Kui unustad plaastri õigel päeval asendada ja möödunud on üks või kaks päeva, eemalda vana plaaster kohe, kui see sulle meenub ja aseta nahale uus plaaster. Järgmine plaaster tuleb nahale asetada tavapärasel plaastri vahetamise päeval. Rasetumisvastane kaitse säilib. Kui sa oled unustanud plaastri vahetada ja möödunud on rohkem kui kaks päeva, alusta uue plaastri ja uue neljanädalase tsükliga. Järgmised 7 päeva pead sellisel juhul kasutama lisaks mõnda teist rasestumisvastast vahendit nagu nt kondoomi.
Mis juhtub, kui ma unustan plaastrivaba nädala alguses plaastri eemaldada?
Kui sa unustad plaastrivaba nädala alguses plaastri eemaldada, tee seda niipea, kui see sulle meenub ja alusta uut tsüklit tavapärasel ajal. Sellisel juhul võivad “päevad” olla lühemad või veritsus võib uue plaastri paigaldamise ajal veel kesta.
Mis juhtub, kui ma unustan pärast plaastrivaba nädalat uue plaastri nahale asetada?
Kui sa unustasid pärast plaastrivaba nädalat asetada nahale uue plaastri, siis tee seda niipea, kui see sulle meenub. Uue tsükli esimesed 7 päeva pead sa lisaks kasutama mõnda teist rasestumisvastast vahendit. Nüüd langeb ka plaastri vahetamise päev uuele nädalapäevale.
Kas plaaster tuleb asetada iga kord samale kohale?
Ei. Plaastri asukoha vahetamine võib isegi kasulik olla. Plaastri võib asetada tuharatele, kõhule, seljale või õlavarrele. Plaastrit ei tohi asetada rindadele.
Kuidas ma saan aru, et plaaster toimib?
Plaastrist vabaneb vereringesse pidevalt östrogeeni ja progestageeni, kuid selle mõjumist ei ole tunda ega plaastri välisel vaatlusel näha. Sa pead lihtsalt meeles pidama, et plaastrit tuleb vahetada iga nädal kolmel järjestikusel nädalal ning mitte unustama pärast plaastrivaba nädalat asetada nahale uut plaastrit.
Rasestumisvastane rõngas
Mida teha, kui rõngas välja kukub?
Kui rõngas on välja kukkunud, loputa see ära ja aseta niipea kui võimalik tagasi tuppe. Kui rõngas on olnud tupest väljas vähem kui 3 tundi, on rasestumisvastane kaitse säilinud. Kui rõngas on olnud tupest väljas kauem kui 3 tundi, tuleb järgneval seitsmel päeval kasutada lisaks mõnda teist rasestumisvastast vahendit. Kui rõngas on olnud tupest väljas kauem kui kolm tundi, peab see tuppe jääma veel vähemalt 7 päevaks. See tähendab, et kuus võib rõnga kasutamisaeg ületada 21 päeva. Seejärel tee 7-päevane rõngavaba paus ning paigalda uus rõngas.
Mida teha, kui ma unustan rõnga eemaldada?
Kui rõngas on olnud tupes vähem kui 28 päeva, siis eemalda see ja tee 7-päevane rõngavaba paus, pärast mida tuleb paigaldada uus rõngas. Rasestumisvastane kaitse ei ole langenud. Kui rõngas on jäänud tuppe kauemaks kui 28 päeva, eemalda see esimesel võimalusel, paigalda uus rõngas ja kasuta järgneva 7 päeva jooksul lisakaitsevahendit. Sellel kuul võib sul esineda ebaregulaarset veritsust või menstruatsioon võib ära jääda.
Mida teha, kui ma unustan pärast rõngavaba perioodi uue rõnga paigaldada?
Paigalda rõngas niipea, kui see sulle meenub ja kasuta järgmised 7 päeva rasestumisest hoidumiseks lisakaitsevahendit. Kui sa olid kaitsmata vahekorras, kaalu hädaabipillide kasutamist. Rõngavaba periood ei tohi kesta kauem kui 7 päeva, vastasel juhul võid rasestuda. Kahtluste korral pea nõu oma arstiga.
Hädaabi pillid
Kui kiiresti tuleb pärast kaitsmata vahekorda SOS-pilli võtta?
SOS-pilli tuleb võtta 72 tunni (3 päeva) jooksul kaitsmata vahekorrast. Mida varem SOS-pilli võtta, seda tõhusam on selle toime.
Kas hädaabi pilli võib kasutada tihedamini kui kord kuus?
Ühe menstruaaltsükli jooksul tohib SOS-pille kasutada kaks korda. SOS-pillide kasutamisest ei tohiks kujuneda harjumust ning need ei ole nii efektiivsed kui tavakasutamiseks väljatöötatud hormonaalsed kontratseptiivid. SOS-pillid on varuvariant.
Kas SOS-pillid põhjustavad raseduse katkemise?
Ei. Pillid sisaldavad kas östrogeeni ja progestageeni kombinatsiooni või ainult progestageeni ning lükkavad edasi või pärsivad ovulatsiooni. SOS-pillidel ei ole aborti esilekutsuvat toimet.
Kas hädaabipille võib kasutada koos mõne teise rasestumisvastase meetodiga, nt siis kui olen unustanud tavalise rasestumisvastase tableti võtta?
Jah. SOS-pille võib kasutada siis, kui sinu tavapärase rasestumisvastase vahendiga on midagi juhtunud, nt oled unustanud pilli võtta või kondoom on vahekorra ajal purunenud.
- Trussell J. Contraceptive efficacy. In Hatcher RA, Trussell J, Stewart F, Nelson A, Cates W, Guest F, Kowal D. Contraceptive Technology; Eighteenth Revised Edition. New York NY: Ardent Media, 2004.
- The Alan Guttmacher Institute: Facts in Brief “Induced Abortion Worldwide”. 1999
- Leidenberger FA. Klinische Endokrinologie fur Frauenarzte. Berlin, Germany: Springer Verlag, 1998
- Baltzer J, Mickan H. Gynakologie: Ein kurzgefabtes Lehrbuch/Kern. Neuberbeitete Auflage. Stuttgart, Germany, Georg Thieme Verlag, 1985
- Organon. NuvaRing (etonogestrel/ethinyl estradiol vaginal ring) 2001: http://www.epigee.org/
guide/inserts/nuvaring.pdf. (Accessed 5 October 2003)
- Ortho-McNeil Pharmceutical Inc. Ortho Evra (Norelgestromin/ Ethinyl estradiol transdermal system) 2001: http://www.ortho.mcneil.com/products/pi/pdfs/orthoevra.pdf. (Accessed 5 October 2003)
- Ortho-McNeil Pharmaceutical Inc. Ortho Tri-Cyclen Lo tablets (norgestimate/ethinyl estradiol) 2002: http://www.ortho-mcneil.com
/products/pi/pdfs/orthtricyclenlo.pdf (Accessed 5 October 2003)
- Speroff L, Darney PD. Periodic Abstinence. A clinical guide for contraception. 3rd edn. Philadelphia, PA: Lippincott Williams and Wilkins, 2001
- Trussell J. Contraceptive efficacy. In Hatcher RA, Trussell J, Stewart F, Cates W, Stewart GK, Kowal D, Guest F. Contraceptive Technology; Seventeenth Revised Edition. New York NY: Irvington Publishers, 1998
- Guillebaud, J. Contraception: Your Questions Answered. Churchill Livingstone, 2004.
|
|
|
|
|
|
